Mannersdorf am Leithagebirge

Mannersdorf am Leithagebirge
Mannersdorf am Leithagebirge kihelkonnakirik
Vapp
Pindala: 29,9 km² (2018)
Elanikke: 4069 (1.01.2018)
Koordinaadid: 47° 58′ N, 16° 36′ E
Asend Bruck an der Leitha ringkonnas

Mannersdorf am Leithagebirge on linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Bruck an der Leitha ringkonnas. Mannersdorf asub metsaga kaetud küngaste, mida nimetatakse Leitha mägedeks (Leithagebirge), jalamil, millest see on saanud ka oma täisnime. Sellest avaneb vaade põllumajanduslikule tasandikule, millest voolab läbi Leitha jõgi, u. 3 km eemal.

Palee

Endine vallamaja

Katkusammas

Ajalugu

Mannerdorfi piirkond on olnud asustatud alates neoliitikumi ajast, nagu näitavad linnamuuseumi arheoloogilised materjalid. 1981. aasta väljakaevamised näitavad, et linn ise on eksisteerinud vähemalt 1000 aastat; varaseim ajalooline mainimine on aastast 1233.

Mannersdorf asub ajalooliste sissetungiteede ääres ja selle ajalugu pole olnud täiesti rahulik. Linna hävitasid pealetungivad Türgi armeed aastatel 1529 ja 1683 ning mässulised Ungari väed, keda tuntakse kurutsitena, põletasid selle maani maha aastatel 1704, 1705 ja 1708. Aastatel 1805, 1809 ja 1810 pärast Napoleon I edukat sissetungi Austriasse paigutati sinna Prantsuse väed. Nõukogude väed okupeerisid linna Teise maailmasõja lõpus 1945. aastal.

Vesiravila

1517. aastal asutas Viini ülikooli rektor ja õukonnaarst dr. Enzianer kümblusasutuse, kus kasutati kerge väävlisisaldusega allika vett, mille temperatuur oli 22,5 °C. See spaa oli populaarne u. 250 aastat. 18. sajandi keskel oli spaa üsna moekas, seda külastasid keisriperekonna liikmed, sealhulgas keisrinna Maria Theresia. Vesiravila jätkas kuni 1786. aastani, mil see keiser Joseph II dekreediga suleti. Vesiravila avati uuesti alles palju hiljem (1928) ja tegutseb tänaseni, pigem veekeskusena (basseinide ja veeliumäega) kui traditsioonilise spaana.

Muusikaline ajalugu

Mannersdorf oli ka muusikakeskus. 18. sajandi moeka apogee ajal korraldas vürst Hildburghausen linnas kontserte ja ooperilavastusi ning väljapaistvad muusikud tulid esinema ja spaad külastama.

Helilooja Joseph Haydn veetis 1753. aastal kolm suvekuud Mannersdorfis, olles küll vaid 21-aastane ja raskustes vabakutseline, ei tulnud ta turistina, vaid enam-vähem teenijana. Veneetsia suursaadik Austria keisririigis Pietro Correr külastas spaad oma armukese seltsis, kes nõudis teda Viinis regulaarselt õpetava lauluõpetaja kohalolekut. See oli Itaalia helilooja Nicola Porpora. Sel ajal töötas Haydn Porpora saatja ja toateenijana. Talle määrati Correri asutuses palk 6 tukatit kuus ja ta sõi koos Correri teenijatega. Külaskäik oli noorele Haydnile karjäärivõimalus, sest kuulsad heliloojad Christoph Willibald Gluck ja Georg Christoph Wagenseil kuulsid teda mängimas.

Schubertplatzil asuv monument meenutab Haydni sealviibimist.

Märkimisväärsed vaatamisväärsused

• Kohalikus muuseumis on eksponeeritud varajase La Tène kultuuri arheoloogilisi leide.
• Varabarokne kihelkonnakirik (1638)
• Peen palee, ehitatud u. 1600. aastal; võib-olla 18. sajandil Johann Bernhard Fischer von Erlachi poolt osaliselt ümber ehitatud. Alates 1952. aastast on see vallavalitsuse hoone.
• Ajalooline raekoda, mis on ehitatud 17. ja 18. sajandi vahetusel.
• Katkusammas, mis arvatakse olevat pärit 1714. aastast ja mis meenutab Mannersdorfi 1679. ja 1713. aastal tabanud katkusid.
• Karmeliitide erakla varemed nimega "In der Wüste" ("Kõrbes", 1644-1783)
• Scharfenecki linnuse varemed

Majandus

Lubjakivikarjäär mägedes vahetult Mannersdorfist lõunas.

Linna läbiva lubjakivi konveiersüsteem. Taamal paistab betoonitehas.

Kohalikus majanduses domineerivad tööstus ja kaubandus. Linna kohal Leithagebirge madalamatel nõlvadel asub väga suur lubjakivikarjäär, millest sai kivi paljudele Viini ja teiste Kesk-Euroopa linnade ajaloolistele hoonetele. Tänapäeval kasutatakse kaevandatud lubjakivi betooni valmistamiseks. Tohutu betoonitehas, Austria suurim, asub linna all asuval põllumajandustasandikul; see kuulub firmale Lafarge-Perlmooser. Kivi toimetatakse tehasesse linna läbiva kõrgeletõstetud konveieri abil, ilma et oleks vaja tihedat liiklust.